Uuringud

Uuringute rubriik koondab kokku selle, mida Eesti laenuturu kohta on võimalik avalikest allikatest tegelikult välja lugeda, ja selle, mida meie ise kataloogi andmetest mõõdame. Siin ei ole soovitusi, millist laenu võtta — selleks on laenuvõrdlus ja laenukalkulaator. Siin on numbrid, nende päritolu ja aus loetelu piirangutest, mis igal numbril küljes on.

Turustatistikat loetakse Eestis sageli valesti. Keskmist intressi aetakse segamini krediidi kulukuse määraga, väljastatud mahtu lepingute arvuga, ühe kuu kõikumist trendiga. Selgitame jaotises laenusõnastik defineeritud mõistete abil, kuidas neid näitajaid eristada ja miks mediaan ütleb laenuvõtja jaoks tavaliselt rohkem kui aritmeetiline keskmine, mida üksikud suured lepingud kergesti nihutavad.

123laen OÜ ei ole krediidiandja ega krediidivahendaja — me ei väljasta laene ega vahenda taotlusi, vaid võrdleme avalikke tingimusi ja avaldame mõõtmisi. Meie enda arvutused põhinevad laenupakkujate avalikustatud hinnakirjadel ja uuenevad saidi koostamisel. Iga näitaja juurde märgime allika ja kuupäeva, et lugeja saaks selle ise üle kontrollida või meie järeldusega põhjendatult vaielda.

Mis rubriik see on ja millistele küsimustele ta vastab

Uuringute rubriik tekkis lihtsast probleemist: laenuturu kohta liigub palju väiteid, millel puudub allikas. Kuuleb, et intressid on langenud, et noored võtavad rohkem laene, et refinantseerimine on plahvatuslikult kasvanud. Osa neist on tõsi, osa on müügijutt. Meie ülesanne on eristada mõõdetut oletatust ning öelda iga kord välja, kust number pärineb ja millise perioodi kohta ta käib.

Rubriik vastab kolme tüüpi küsimustele. Esiteks — milline on turu struktuur: kui palju pakkujaid tegutseb, millistes summa- ja tähtajavahemikes nad töötavad, kui läbipaistvalt hinda avaldatakse. Teiseks — kuidas ametlikku statistikat lugeda, ilma et sattuks tavalistesse tõlgendusvigadesse. Kolmandaks — mida meie ise mõõdame ja millise metoodikaga, et lugeja saaks otsustada, kas tulemus on tema jaoks usaldusväärne.

Mida siit ei leia: personaalset nõu, ennustusi intressimäärade kohta ega hinnanguid konkreetse inimese laenuvõimekusele. Kui otsite praktilisi juhiseid, sobib paremini laena targalt või vastutustundliku laenamise ülevaade. Uuringute rubriik on analüütiline materjal, mille eesmärk on anda kontekst — otsuse tegemise koht on mujal ja see otsus jääb alati lugeja enda teha.

Eesti laenuturu andmeallikad ja nende piirid

Ükski üksik allikas ei kata Eesti tarbimislaenuturgu tervikuna. Eesti Pank näeb pankade bilansse, Finantsinspektsioon näeb litsentsitud krediidiandjaid, Creditinfo näeb makseviivitusi, Statistikaamet näeb leibkondade eelarveid. Igaüks neist vaatab turgu erineva nurga alt ja erineva sagedusega. Terviklik pilt tekib alles siis, kui neid kõrvutada — ja kõrvutamisel tuleb arvestada, et definitsioonid ei kattu üksüheselt.

Kõige sagedasem viga on ühe allika arvu esitamine kogu turu näitajana. Pangandusstatistika ei sisalda automaatselt kõiki krediidiandjaid, kes tegutsevad krediidiandjate ja -vahendajate seaduse alusel. Vastupidi, järelevalve register näitab, kes tohib tegutseda, aga mitte seda, kui palju keegi tegelikult väljastab. Kui allikas ja mõõdetav suurus ei ole koos välja öeldud, ei ole numbriga midagi peale hakata.

Eesti Pank ja Statistikaamet

Eesti Pank avaldab finantssektori statistikat: laenujääke, uute lepingute mahte, keskmisi intressimäärasid krediiditüüpide kaupa. See on makrovaade — hea trendide jälgimiseks, kuid üksikut pakkumist sealt ei leia. Statistikaamet lisab teise poole: leibkondade sissetulekud, kulutused, eluasemega seotud koormus. Neid kahte kõrvutades saab hinnata, kas laenumaht kasvab kiiremini kui sissetulek, aga mitte üksiku laenuvõtja olukorda.

Finantsinspektsioon, Creditinfo ja TTJA

Finantsinspektsiooni register vastab küsimusele, kas pakkuja tohib üldse tegutseda; me kontrollime seda kõigi kataloogi pakkujate puhul. Creditinfo andmed puudutavad makseviivitusi ja on aluseks sellele, miks maksehäirega taotlemine on piiratud. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet menetleb tarbijavaidlusi ning selle lahendid näitavad, millised lepingutingimused praktikas probleeme tekitavad.

Kuidas lugeda intressi, kulukuse määra ja mahtu

Intressimäär on ainult üks komponent laenu hinnast. Krediidi kulukuse määr ehk KKM väljendab kogukulu aastases protsendis: intress, lepingutasu, haldustasud ja muud kohustuslikud kulud kokku. Kaks pakkumist sama intressiga võivad KKM-i poolest oluliselt erineda, kui ühel on suur lepingutasu ja lühike tähtaeg. Võrdlemine intressi järgi annab seetõttu regulaarselt eksitava tulemuse, eriti väikeste summade ja lühikeste perioodide puhul.

Sama loogika kehtib mahunäitajate kohta. Väljastatud kogusumma ja sõlmitud lepingute arv liiguvad sageli eri suunas: maht võib kasvada seetõttu, et keskmine leping on suurem, mitte seetõttu, et laenuvõtjaid on rohkem. Kui allikas annab ainult ühe neist, ei saa turu aktiivsuse kohta järeldust teha. Meie kirjeldame alati, kumba suurust vaatame, ja lisame teise, kui see on avalikult kättesaadav.

Kolmas eristus puudutab keskmist ja mediaani. Aritmeetiline keskmine on tundlik üksikute suurte väärtuste suhtes — mõni suurem tarbimislaen tõstab keskmist summat märgatavalt, kuigi enamik lepinguid on tunduvalt väiksemad. Mediaan näitab tüüpilist juhtumit ja on laenuvõtja jaoks tavaliselt asjakohasem. Kui avaldame jaotuse, eelistame mediaani ja lisame vahemiku, mitte ainult ühte koondarvu.

Meie oma mõõtmiste metoodika

Meie andmed pärinevad kataloogis olevate krediidiandjate avalikest tingimustest: summavahemikud, tähtajad, intressid, tasud ja avaldatud KKM-i näidised. Andmed uuenevad saidi koostamisel, mis tähendab, et iga avaldatud arv vastab konkreetsele ajahetkele. Seepärast märgime uuendamise kuupäeva. Pakkuja võib tingimusi muuta ilma ette teatamata ja siis on tema enda leht ainus siduv allikas — meie näitaja on orientiir, mitte pakkumus.

Valim on piiratud ja me ei varja seda. Kataloogis ei ole kõik Eestis tegutsevad krediidiandjad, vaid need, kelle tingimused on avalikult loetavad ja kes on järelevalve registris. Osa turust jääb seega välja. Lisaks avaldavad mõned pakkujad ainult miinimum- ja maksimummäära, mille vahe võib olla mitmekordne — sellisel juhul kirjeldame vahemikku, mitte ei arvuta sellest kunstlikku keskmist, mis vastaks tegelikkuses vähestele klientidele.

Personaalset pakkumist meie mõõtmine ei asenda. Lõplik intress sõltub taotleja sissetulekust, kohustustest ja krediidiajaloost ning selgub alles siis, kui krediidiandja on taotluse hinnanud. Meie ülesanne on näidata, millises vahemikus turg liigub, et lugeja oskaks aru saada, kas talle tehtud pakkumine on tavapärane või erandlik. 123laen OÜ ei ole krediidiandja ega krediidivahendaja.

Mida me ei mõõda

Me ei mõõda heakskiitmise määrasid, sest krediidiandjad neid avalikult ei avalda ja hinnang oleks oletus. Samuti ei avalda me klientide rahulolu indekseid ega väljamakse kiiruse võrdlusi — need põhineksid pakkujate endi turundusväidetel, mida ei saa sõltumatult kontrollida. Kui mõõdetavat alust ei ole, on parem number ära jätta kui see välja mõelda.

Kuidas me vigu parandame

Kui pakkuja tingimus on meie tabelis vale, parandame selle ja märgime muudatuse kuupäeva. Vana väärtust me tagantjärele vaikselt ümber ei kirjuta nii, nagu poleks viga olnudki. See on põhjus, miks iga mõõtmise juures on ajatempel: ilma selleta ei saa lugeja kontrollida, kas ta vaatab värsket või aegunud andmestikku, ja parandust ei ole võimalik jälgida.

Summade ja tähtaegade vahemikud turul

Toodete piirid ei ole juhuslikud, vaid peegeldavad riskimudelit. Väiksemad summad koonduvad lühikestesse tähtaegadesse ja neil on tavaliselt kõrgem kulukuse määr, sest fikseeritud kulud jagunevad väiksema laenu peale. Suuremad väikelaenud ja tarbimislaenud venivad pikemale perioodile, kus kuumakse on väiksem, kuid kogukulu kasvab. Sama summa maksab eri tähtaegadel märkimisväärselt erinevalt.

Vahemike tõlgendamisel on kaks lõksu. Esimene: maksimumsumma ei tähenda, et seda tavaliselt väljastatakse — see on ülempiir parima profiiliga taotlejale. Teine: miinimumintress kehtib samamoodi ainult osale klientidest. Kui reklaamis on kõrvuti maksimumsumma ja miinimumintress, kirjeldab see kombinatsioon harva ühte ja sama reaalset lepingut. Seetõttu vaatame vahemikke tervikuna ja kirjeldame, kus enamik tooteid tegelikult paikneb.

Eraldi loogika on uuenevatel toodetel. Krediidikonto, krediidiliin ja krediitkaart ei ole fikseeritud graafikuga: kulu sõltub kasutatud osast ja tagasimakse tempost. Nende puhul on limiit pigem võimaluse kui kohustuse mõõt ja tüüpnäite arvutamine eeldab kokkulepitud eeldusi — mis summa võetakse kasutusele ja kui kiiresti see tagasi makstakse.

KKM-i avalikustamine kui turu läbipaistvuse mõõdik

Reklaamiseaduse § 29 nõuab, et kui finantsteenuse reklaamis nimetatakse hinda või muid arvulisi tingimusi, tuleb esitada krediidi kulukuse määr ja tüüpiline näide — summa, tähtaeg, kuumakse ja tagasimakstav kogusumma. Nõue on selleks, et hinda ei saaks esitada valikuliselt. Praktikas täidetakse seda ebaühtlaselt: osa pakkujaid toob tüüpnäite selgelt välja, teine osa peidab selle joonealusesse märkusesse või jätab hoopis puudu.

Meie jaoks on KKM-i esitamise viis omaette näitaja. Kui ettevõte avaldab tüüpnäite arusaadavalt ja seob selle konkreetse summa ja tähtajaga, on tema pakkumine võrreldav. Kui avaldatakse ainult alammäär ilma tingimusteta, ei saa seda teiste kõrvale panna, ja me märgime selle ära. See ei ole hinnang ettevõtte usaldusväärsusele, vaid tähelepanek andmete kvaliteedi kohta — kuid lugeja jaoks on vahe oluline.

Läbipaistvus on ka põhjus, miks eristame toimetuslikku sisu reklaamist. Meie reklaamipõhimõtted kirjeldavad, kuidas koostöö pakkujatega on korraldatud ja kuidas see ei mõjuta mõõtmistulemusi. Ametlikku selgitust tarbija õiguste kohta saab lugeda Finantsinspektsiooni ja tarbijaharidusportaali minuraha.ee lehtedelt.

Leibkondade laenukoormus ja väikeste kohustuste kaal

Laenukoormust mõõdetakse tavaliselt kohustuste ja sissetuleku suhtena. Makrotasandil on see mõistlik näitaja, kuid üksiku leibkonna jaoks varjab ta olulise nüansi: väikesed kohustused kaaluvad eelarves ebaproportsionaalselt palju. Neid on korraga mitu, tähtajad on lühikesed ja kuumaksed langevad tihti kuu samadesse päevadesse. Kogusumma võib olla tagasihoidlik, aga igakuine väljaminek suhteliselt suur.

Sellest tuleneb ka refinantseerimise loogika: mitme väikese kohustuse ühendamine üheks pikemaks vähendab kuumakset, kuid pikendab perioodi ja suurendab tavaliselt kogukulu. Kumb on parem, sõltub eesmärgist — kuueelarve stabiliseerimine ja kogukulu minimeerimine on erinevad ülesanded. Kes seda vahet ei tee, jõuab kergesti järelduseni, et refinantseerimine on alati kasulik, mis ei vasta tõele.

Statistika sellest tasandist tavaliselt ei räägi, sest agregeeritud andmed ei näita, kuidas kohustused ühe leibkonna sees jagunevad. Just seetõttu soovitame vaadata oma olukorda mitte ühe suhtarvu, vaid kuumaksete summa kaudu. Kalkulaator annab selleks lähtepunkti, kuigi lõpliku graafiku koostab krediidiandja pärast vastutustundliku laenamise põhimõtte kohast hindamist.

Sesoonsus ja laenuvõtjate käitumine

Laenuturul on korduvaid mustreid, mida on mõistlik kirjeldada kvalitatiivselt, mitte täpsete protsentidena. Aasta lõpus ja suvel kasvab tavaliselt tarbimisega seotud nõudlus, jaanuaris ja septembris tulevad kohustuste ümberkorraldamise küsimused. Need on suunatendentsid, mida nähakse ka pangandusstatistikas, kuid nende ulatus kõigub aastati ja sõltub üldisest majanduskeskkonnast — ühe aasta järgi ei saa reeglit sõnastada.

Me ei avalda oma sesoonsuse protsente, sest meie käsutuses ei ole kogu turgu katvat lepinguandmestikku. Meil on kataloogi tingimused ja lehe kasutuse mustrid, mis kirjeldavad huvi, mitte sõlmitud lepinguid. Huvi ja tegelik laenuvõtmine on erinevad suurused ning nende segiajamine annaks vale pildi. Kes soovib kontrollitavaid aegridu, peaks vaatama Eesti Panga avaldatavaid kuiseid seeriaid.

Käitumises on üks püsivam muster, mis väärib eraldi märkimist: otsuse kiirus. Lühikese tähtajaga kiirlaenu ja minilaenu puhul kaalutakse tingimusi keskmiselt vähem kui pikaajalise laenu puhul, kuigi just seal on kulukuse määr suurim. Sellepärast on võrdlusvahendi väärtus kõige suurem täpselt nendes toodetes, kus otsust tehakse kõige kiiremini.

Miks küsitlused ei asenda tehinguandmeid

Küsitlus mõõdab seda, mida inimesed ütlevad, mitte seda, mida nad teevad. Laenude puhul on lõhe eriti suur, sest teema on tundlik ja vastused kalduvad sotsiaalselt soovitava suunas. Kui esitame kunagi küsitlustulemusi, märgime valimi suuruse, kogumisviisi ja perioodi ning ütleme selgelt, et tegemist on hoiakute, mitte tehingute mõõtmisega.

Lehe kasutus ei ole turu läbilõige

Meie lehe külastajad on inimesed, kes juba otsivad võrdlust — see on kallutatud valim. Nende käitumisest saab järeldada midagi võrdlemisharjumuste kohta, aga mitte kogu Eesti laenuvõtjate kohta. Iga kord, kui kasutame sisemisi andmeid, ütleme selle piirangu välja, sest muidu tekiks mulje esinduslikust uuringust, mida see ei ole.

Kuidas eristada uuringut reklaamtekstist

Uuringu tunnused on lihtsad ja kontrollitavad. Esiteks nimetatud allikas — mitte «uuringute kohaselt», vaid konkreetne asutus, väljaanne või andmestik. Teiseks kuupäev või periood, mille kohta arv käib. Kolmandaks metoodika: mida mõõdeti, millise valimiga, milliste eeldustega. Neljandaks korratavus — kas lugeja saab sama tulemuseni jõuda, kui ta samale allikale läheb. Kui neist puudub kaks või rohkem, on tegemist müügitekstiga.

Reklaamtekstil on samuti äratuntavad jooned: ümarad arvud ilma allikata, kõrvutused nagu «kuni» ja «alates» ilma tingimusteta, ülivõrded ning väited kiiruse või heakskiidu kohta, mida ükski väline pool kinnitada ei saa. Iseenesest ei ole reklaam keelatud ega taunitav — probleem tekib siis, kui see on vormistatud analüüsina. Meie märgime kommertsseosed ära lehel reklaam.

Praktiline test on selline: võtke tekstist üks number ja proovige see viie minutiga üles leida. Kui allikat ei ole nimetatud või link viib pressiteatele, mis omakorda viitab iseendale, siis kontrollitavat alust pole. Sama põhimõtet rakendame ka pakkujate edetabeli koostamisel, kus kriteeriumid on kirjas ja järjestuse aluseks on mõõdetavad tingimused, mitte üldmulje.

Mida mõõdame edasi ja kuidas meid kontrollida

Lähiajal laiendame kolme suunda. Esiteks KKM-i avalikustamise kvaliteedi jälgimine ajas: kui suur osa kataloogi pakkujatest esitab tüüpnäite koos summa ja tähtajaga, ja kuidas see osakaal muutub. Teiseks tingimuste muutuste ajalugu, et oleks näha, kas piirid liiguvad ja mis suunas. Kolmandaks toodetevaheline kulukuse võrdlus samade eeldustega — sama summa, sama tähtaeg, sama tagasimakse.

Kontrollimine on lihtne ja me soovitame seda teha. Iga arvu juures on allikas; pakkuja tingimused leiab tema enda lehelt, litsentsi kehtivuse Finantsinspektsiooni registrist ja mõistete ametliku selgituse portaalist minuraha.ee. Kui leiate lahknevuse, on see meie viga ja me parandame selle koos kuupäevaga, mitte vaikides.

Rubriik on mõeldud täiendama, mitte asendama praktilisi vahendeid. Turu üldpildi saab siit, konkreetsete tingimuste kõrvutamise laenuvõrdlusest, mõistete seletuse sõnastikust ning kaalutlusraamistiku peatükist vastutustundlik laenamine. 123laen OÜ ei ole krediidiandja ega krediidivahendaja ning ükski siinne number ei ole pakkumus ega soovitus lepingut sõlmida.

Nõuded ja tingimused, mille arv peab siia jõudmiseks täitma

Kõik numbrid ei kõlba avaldamiseks ja enamik neist, mis avalikus ruumis ringlevad, siia ei jõua. Nõue on neli punkti korraga: nimetatud allikas, kuupäev või periood, kirjeldatud mõõtmisviis ja korratavus. Kui lugeja ei saa sama allika juurde minnes samale tulemusele jõuda, jääb arv välja — ka siis, kui see on tõenäoliselt õige. Hinnang «umbes õige» ei ole mõõtmine.

Meie enda kataloogist arvutatud näitajatele kehtib lisatingimus: alusandmed peavad olema krediidiandja avalikust hinnakirjast, mitte kirjavahetusest. Portaali eritingimusi me ei küsi ega avalda, sest neid ei saa lugeja kontrollida. Sama nõue kehtib ka pakkujate kataloogis olevatele parameetritele: iga seal olev arv on leitav ettevõtte enda lehelt.

Kolmas tingimus puudutab valimit. Kataloogi põhjal arvutatud vahemik kirjeldab kataloogi, mitte kogu Eesti turgu, ja me kirjutame selle piirangu iga korra välja. Lehe külastuste põhjal järelduste tegemine turu kohta on eraldi keelatud: see valim on kallutatud juba selle poolest, et inimene otsis laenu. Mida me põhimõtteliselt ei mõõda, on kirjas eespool samas rubriigis.

Miks krediidiandja keeldub: mida andmed selle kohta näitavad

Keeldumise põhjuseid ei avalda ükski Eesti krediidiandja statistikana, seega ausalt öeldes on see koht, kus avalikke andmeid napib. Mis on teada ja kontrollitav: otsus tugineb maksevõime hindamisele, mille tegemine on krediidiandjale seadusest tulenev kohustus, ja hindamise sisendid on sissetulek, kehtivad kohustused ning krediidiajalugu. Nende kolme kõrvutus, mitte krediidiandja soov, määrab tulemuse.

Praktiline järeldus lugejale on lühike. Kehtiv maksehäire on ainus sisend, mida saab ise kontrollida — väljavõte Creditinfost on isikukoodi alusel kättesaadav samal päeval. Teine sisend, kohustuste osakaal sissetulekust, on samuti ise arvutatav: kui uus makse viib kogukoormuse üle kolmandiku netosissetulekust, on keeldumine ootuspärane. Kolmas, sissetuleku regulaarsus, on kõige raskemini parandatav ja nõuab aega, mitte uut taotlust.

Mida andmed selgelt näitavad, on tagajärg: taotluste seeria lühikese aja jooksul halvendab olukorda, sest iga päring jääb järgmisele krediidiandjale nähtavaks. Kui keeldumine on käes, on mõistlik järjekord vastupidine intuitsioonile — kontrollida register, vähendada summat, oodata kolm-neli nädalat ja alles siis uuesti proovida. Sammud koos tähtaegadega on lahti kirjutatud lehel maksehäirega laen; heakskiitu ei saa lubada ei krediidiandja ega meie.

Eesti laenuturu andmeallikad: mida kust leiab ja mida mitte

Tabel võtab kokku peamised avalikud allikad. Iga rea viimane veerg on sama tähtis kui teised — see näitab, millise küsimusega ei ole mõtet selle allika juurde minna. Terviklik pilt tekib alles mitme allika kõrvutamisel ja definitsioonide erinevusega arvestamisel.

Tabel kirjeldab allikate rolli, mitte nende sisu ammendavalt. Andmed uuenevad allikate endi graafikus ja meie koondvaated saidi koostamisel. 123laen OÜ ei ole krediidiandja ega krediidivahendaja ning tabelis toodu ei ole pakkumus.

Korduvad küsimused meie uuringute kohta

Kas siin avaldatud numbrid on pakkumus?

Ei. Meie koondvaated kirjeldavad avalikke tingimusi mõõtmise hetkel ja on mõeldud orientiiriks. Krediidiandja võib tingimusi muuta ette teatamata, mistõttu siduv on alati tema enda leht ja lõplik leping. Konkreetse summa kuumakse hindamiseks sobib kalkulaator, kuid ka see annab ligikaudse tulemuse.

Miks te ei avalda oma turuosa või heakskiidu statistikat?

Sest meil ei ole selleks kontrollitavat andmeallikat. Krediidiandjad ei avalda heakskiitmise määrasid ja turuosade arvutamine eeldaks kogu turgu katvat lepinguandmestikku, mida avalikult ei ole. Number, mille päritolu ei saa lugeja üle kontrollida, ei kuulu uuringute rubriiki, isegi kui see näeks veenev välja.

Mis vahe on intressil ja krediidi kulukuse määral?

Intress on laenusumma kasutamise hind, KKM aga kogukulu aastases protsendis, mis sisaldab lisaks intressile lepingutasu ja muid kohustuslikke kulusid. Reklaamiseaduse § 29 nõuab hinna nimetamisel just KKM-i ja tüüpnäite esitamist. Mõisted on lahti seletatud laenusõnastikus koos arvutusloogikaga.

Kust ma saan teie numbreid ise kontrollida?

Iga näitaja juures on allikas. Pakkuja tingimused leiate tema enda lehelt, tegevusloa Finantsinspektsiooni registrist ning mõistete ametliku selgituse portaalist minuraha.ee. Kui leiate lahknevuse, parandame selle ja märgime muudatuse kuupäeva juurde.

Kas 123laen vahendab laenutaotlusi?

Ei. 123laen OÜ ei ole krediidiandja ega krediidivahendaja. Me võrdleme avalikke tingimusi ja avaldame mõõtmisi; lepingu sõlmite otse krediidiandjaga, kes teostab ka vastutustundliku laenamise kohase hindamise. Kommertsseosed on kirjeldatud lehel reklaam, et toimetuslik sisu oleks reklaamist eristatav.

Miks te eelistate mediaani keskmisele?

Aritmeetiline keskmine nihkub üksikute suurte väärtuste mõjul. Kui valimis on mõni suur tarbimislaen, tõuseb keskmine summa üle taseme, mis kirjeldaks tüüpilist lepingut. Mediaan näitab keskmist juhtumit ja on laenuvõtja jaoks asjakohasem. Võimaluse korral esitame mõlemad koos vahemikuga, et jaotus oleks nähtav.

Kas uuringute rubriik ütleb, millist laenu võtta?

Ei, see ei ole selle rubriigi ülesanne. Siin on turu kontekst ja metoodika; valikuvahendid on mujal — võrdlus, pakkujate edetabel ja kaalutlusraamistik peatükis laena targalt. Otsus sõltub isiklikust olukorrast, mida ükski üldine analüüs ette ei näe.