Uudiste rubriigis on lühivorm: mis muutus, kellele see kehtib ja millisest allikast info pärineb. Pikemad lahtiseletused on blogis, mõõtmised ja statistika uuringute rubriigis. Iga uudise juurde märgime kuupäeva, sest laenuturul vananeb info kiiresti.
Jälgime kolme asja. Esiteks seadusandlust — krediidiandjate ja -vahendajate seadust, reklaamiseaduse § 29 nõudeid krediidireklaamile ja tarbijakrediidi direktiivist tulenevaid muudatusi. Teiseks järelevalvet: Finantsinspektsiooni otsuseid ja tegevuslubade muutusi, mis määravad, kes tohib Eestis krediiti väljastada. Kolmandaks turgu ennast — intressimäärade ja tingimuste liikumist meie laenupakkujate kataloogis.
Uudis ei ole soovitus. Kui muudatus puudutab teie kohustusi, tasub arvutus üle teha laenukalkulaatoriga ja tingimusi kõrvutada laenuvõrdluses, mitte tegutseda pealkirja järgi. 123laen OÜ ei ole krediidiandja ega krediidivahendaja.
Mida me uudistes jälgime
Seadusandlus on esimene jälgitav kiht. Krediidiandjate ja -vahendajate seadus määrab, kes tohib Eestis krediiti väljastada ja millised kohustused tal taotleja ees on — sealhulgas maksevõime hindamise kohustus, mida ei saa lepinguga kõrvale lükata. Reklaamiseaduse § 29 määrab omakorda, kuidas krediiti tohib reklaamida: koos krediidi kulukuse määra ja tüüpilise näitega, ilma laenamise kergust rõhutamata. Kui need nõuded muutuvad, muutub ka see, mida te turul näete.
Teine kiht on järelevalve. Finantsinspektsiooni register näitab, kellel on kehtiv tegevusluba. Loa kaotamine või uue ettevõtte lisandumine muudab valikut käegakatsutavalt — seetõttu kajastame selliseid muudatusi ja uuendame vastavalt oma pakkujate nimekirja. Ilma litsentsita tegutsev laenupakkuja ei ole odav alternatiiv, vaid risk, mille juures tarbijakaitse ei tööta.
Kolmas kiht on turg ise: intressimäärad, lepingutasud ja tingimuste piirid. Need liiguvad vaikselt ja harva pressiteatega. Meie kataloogi andmeid uuendatakse regulaarselt ja muutused on nähtavad laenuvõrdluses — uudis tuleb siis, kui muutus on piisavalt suur, et mõjutada tavalise taotleja arvutust.
Kuidas uudist lugeda, et sellest oleks kasu
Vaata alati kolme asja: kuupäeva, allikat ja seda, kas muudatus on jõustunud või alles kavas. Eelnõu ja kehtiv seadus ei ole sama asi, ja suur osa laenuturu segadusest tuleneb just nende segiajamisest. Kui uudis räägib plaanist, ei ole vaja lepingut ümber teha — aga tasub teada, mis suunas asjad liiguvad.
Kui muudatus puudutab teie olemasolevat kohustust, tehke arvutus ise üle laenukalkulaatoriga, mitte pealkirja järgi. Mõisted, mida uudistes kasutame, on lahti seletatud laenusõnastikus, pikemad taustalood on blogis ja arvulised mõõtmised uuringutes.
Miks rubriik on väike
Uudis ilmub siis, kui on kontrollitav allikas ja on selge, keda muudatus puudutab. Võõraste pealkirjade ümberjutustamine postitussageduse pärast ei lisa turule midagi ja lugejat pigem eksitab: finantsteemadel on vea hind päris raha. Seetõttu on siin pigem vähe kirjeid kui palju, ja iga kirje juures on kuupäev, mille järgi saab hinnata, kas info on veel kehtiv.
Kolm asja, mille peale me uudist ei tee. Esiteks — pakkuja kampaaniad: soodusintress on reklaam, mitte turusündmus, ja selle koht on võrdlustabelis, kus seda saab kõrvutada. Teiseks — üksikute ettevõtete pressiteated ilma sisulise muutuseta tingimustes. Kolmandaks — prognoosid intressimäärade kohta: me avaldame mõõdetut, ja mõõtmiste metoodika on kirjas uuringute rubriigis.
Kui otsite kroonika asemel vastust konkreetsele küsimusele — kuidas taotlus käib, mida krediidiandja kontrollib või mida teha keeldumise korral —, alustage blogist: seal on materjalid üles ehitatud lahtiseletustena, mitte uudisvoona. Konkreetsete pakkujate tingimused on koos kontaktidega pakkujate nimekirjas, ja iga kirje juures on kuupäev, millal andmed viimati üle vaadati. 123laen OÜ ei ole krediidiandja ega krediidivahendaja: me ei väljasta laene, ei vahenda taotlusi ega osale krediidiotsuse tegemises.
Uudisrubriigi eelised ja puudused
Eelis on valik, mitte maht: siia jõuab see, millel on kontrollitav allikas ja arusaadav mõju laenuvõtjale. Iga kirje juures on kuupäev ja viide, mistõttu lugeja saab kontrollida, kas info on veel kehtiv — see on rubriigi peamine mõte ja ühtlasi ainus asi, mida ta teeb hästi.
Puudused on ausalt kaks. Esiteks, rubriik on aeglane: kui muudatus on eelnõu staadiumis, ei kirjuta me sellest kohe, ja kiiret kroonikat siit ei saa. Teiseks, uudis vananeb kiiremini kui juhend — kehtivat seisu tuleb kontrollida Riigi Teatajast, mitte meie pealkirjast. Uudis annab konteksti, mitte õigusliku seisukoha.
Kellele rubriik ei sobi: sellele, kes ootab igapäevast turuülevaadet või pakkujate kampaaniate kroonikat. Kampaania on reklaam, mitte turusündmus, ja selle koht on võrdlustabelis. Kes otsib vastust konkreetsele küsimusele, alustagu blogist.
Mida teha, kui muudatuse järel tuli keeldumine või makse muutus üle jõu käivaks
Uudis seaduse või tingimuste muutusest ei ole põhjus taotlust kiirustades esitada. Kui keeldumine on juba käes, on esimene samm alati sama: küsida krediidiandjalt, kas otsus tugines andmebaasipäringule — ta on kohustatud registri nimetama —, ja tellida Creditinfost väljavõte isikukoodi alusel. Kehtiv maksehäire on kõige sagedasem üksikpõhjus ja ainus, mis laheneb päevades.
Kui probleem on kasvanud kuumakses, pöörduge krediidiandja poole enne maksetähtaega, mitte pärast: ennetav pöördumine on kokkuleppe eeldus, tähtajaks tasumata makse on juba võlgnevus koos viivisega. Küsige läbi kolm varianti ja alati eurodes — perioodi pikendamine, ajutine maksepuhkus ja mitme kohustuse koondamine ühte graafikusse.
Uus taotlus alles 3–4 nädala pärast ja ühte kohta: värsked päringud on järgmisele krediidiandjale nähtavad. Kui kokkulepet ei sünni, on järgmine aadress tasuta võlanõustaja kohalikus omavalitsuses — see samm tehakse enne makseraskuste süvenemist. Heakskiitu ei saa lubada ei krediidiandja ega meie.
Korduvad küsimused uudiste rubriigi kohta
- Kui kiiresti uudis siia jõuab?
- Siis, kui on olemas kontrollitav allikas — Riigi Teataja tekst, järelevalve teade või ettevõtte enda avaldatud tingimuste muudatus. Kuulujutu ja eelnõu vahepealsest faasist me ei kirjuta, mistõttu rubriik on tahtlikult aeglasem kui uudisvoog.
- Mis vahe on eelnõul ja kehtival seadusel?
- Eelnõu on ettepanek, mis võib muutuda või üldse mitte jõustuda; kehtiv seadus on tekst, mis juba kohaldub. Suur osa laenuturu segadusest tuleb nende segiajamisest. Kehtivat seisu näitab Riigi Teataja, mitte uudispealkiri.
- Kas seadusemuudatus muudab minu kehtivat lepingut?
- Enamasti mitte tagasiulatuvalt: leping elab oma tingimuste järgi. Muutuda võivad maksuõiguslikud kõrvalmõjud või uute lepingute tingimused. Kui muudatus puudutab teie kohustust, arvutage mõju ise üle kalkulaatoriga, mitte pealkirja järgi.
- Miks te pakkujate kampaaniatest ei kirjuta?
- Sest soodusintress on reklaam, mitte turusündmus. Kampaania mõte avaneb ainult kõrvutuses, ja selleks on võrdlustabel, kus KKM on näha koos tüüpilise näitega.
- Kust kontrollida, kas ettevõttel on tegevusluba?
- Finantsinspektsiooni avalikust registrist ettevõtte nime järgi. Kontroll võtab minuti ja on eriti oluline siis, kui pakkumine saabus ise — e-kirjaga või sõnumiga.
- Kuhu pöörduda, kui krediidiandja rikkus reegleid?
- Tarbijavaidluse — teie raha puudutava küsimuse — lahendab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja selle juures tegutsev komisjon, tasuta ja dokumentide alusel. Reeglite endi rikkumisest teatage Finantsinspektsioonile: ta ei lahenda üksikvaidlusi, kuid reageerib nõuete rikkumisele.
Kõik uudised
-
Riik plaanib muuta õppelaenude väljastamise tingimusi
Haridusministeerium kavandab õppelaenu reformi — suuremad summad, paindlikum tagasimakse ja riigigarantiid.
-
Eestis kaotatakse kodulaenu intresside tulumaksu tagastus
Koalitsioonilepingu kohaselt kaotatakse kodulaenu intresside, laste ja abikaasa tulumaksu mahaarvamised.
-
Positiivne Krediidiregister Eestis: Mis See On?
Eestis kaalutakse positiivse krediidiregistri loomist — mis see on, kuidas toimib ja mida see laenuvõtjale tähendab.