Mõnikord otsivad inimesed laenuvõimalusi välismaalt — olgu põhjuseks Eesti laenuandjate keeldumine, soov leida soodsamaid tingimusi või lihtsalt uudishimu. Kuid välismaised laenud kaasavad mitmeid riske, mida tasub põhjalikult kaaluda.
Seaduslik raamistik: EL-i piiriülene laenamine
Euroopa Liidus kehtib teenuste vaba liikumise põhimõte, mis laieneb ka finantsteenustele:
- Passporting — EL-i liikmesriigis litsentseeritud krediidiandja võib pakkuda teenuseid teistes liikmesriikides ilma kohaliku litsentsita
- Tarbijalaenu direktiiv (CCD2) — kehtestab ühtsed tarbijate kaitse standardid kogu EL-is
- Finantsinspektsiooni järelevalve — Eestis tegutsev välismaine laenuandja peab järgima ka Eesti reegleid
See tähendab, et teises EL-i riigis registreeritud laenuandja võib teile laenu pakkuda, kuid ta peab järgima nii oma kodumaa kui Eesti tarbijate kaitse nõudeid.
Millised riskid kaasnevad välismaiste laenudega?
Välismaalt laenamisel on mitmeid olulisi riske:
Regulatiivsed riskid
- EL-i välised laenuandjad — nende üle ei ole Finantsinspektsioonil ega ühelgi teisel EL-i regulaatoril järelevalvet. Teie kaitse on minimaalne.
- Krediidi kulukuse määra piirang — Eesti seadus kehtestab KKM-i ülempiiri. Välismaine laenuandja ei pruugi seda järgida.
- Andmekaitse — EL-i välised ettevõtted ei pruugi järgida GDPR-i nõudeid.
Praktilised riskid
- Valuutarisk — kui laen on mõnes muus valuutas, võib kursimuutus oluliselt suurendada teie kohustust
- Keelebarjäär — lepingutingimused võõrkeeles võivad jääda arusaamatuks
- Vaidluste lahendamine — välismaise laenuandjaga vaidluse korral tuleb see lahendada teise riigi kohtus ja seaduste alusel
- Klienditugi — probleemide korral võib olla keeruline saada abi teise riigi ettevõttelt
Pettuse risk
- Ettemaksupettused — levinud skeem, kus "laenuandja" küsib enne laenu väljastamist ettemaksu (menetlustasu, kindlustus vms). Pärast ettemaksu tasumist "laenuandja" kaob.
- Identiteedivargus — võltsitud laenusaitidele isikuandmete sisestamine võib viia identiteedivarguseni
- Fiktiivsed ettevõtted — internetis on palju veebilehti, mis näivad professionaalsed, kuid mille taga puudub tegelik ettevõte
Finantsinspektsiooni litsentsi tähtsus
Eestis tegutseval krediidiandjal peab olema Finantsinspektsiooni tegevusluba. See tagab:
- Ettevõte on läbinud põhjaliku taustakontrolli
- Rakendatakse vastutustundliku laenamise põhimõtteid
- Krediidi kulukuse määr ei ületa seaduslikku piiri
- Tarbija saab kaebuse korral pöörduda Finantsinspektsiooni või tarbijakaitseameti poole
- Ettevõte järgib rahapesu tõkestamise nõudeid
Litsentsi olemasolu saate kontrollida Finantsinspektsiooni veebilehelt.
Miks Eesti reguleeritud laenuandjad on parem valik?
Eesti kiirlaenuandjatel ja krediidiasutustel on mitmeid eeliseid:
- Eestikeelne teenus ja leping — kõik tingimused on arusaadavad
- Smart-ID tuvastamine — turvaline ja kiire isikutuvastus
- Kiirmaksed Eesti pankade vahel — raha laekub minutitega
- Eesti seaduste kaitse — vaidluse korral kehtivad Eesti seadused ja kohtud
- Finantsinspektsiooni järelevalve — keegi kontrollib, et teie õigusi ei rikutaks
Kokkuvõte
Välismaalt laenamine on küll tehniliselt võimalik (eriti EL-i siseselt), kuid riskid kaaluvad üldjuhul kasu üles. Eesti reguleeritud laenuandjad pakuvad turvalist, kiiret ja arusaadavat teenust. Enne igasuguse laenuotsuse tegemist soovitame võrrelda Eesti laenuandjate pakkumisi — tõenäoliselt leiate sobiva lahenduse kodumaiselt turult.
Kelle järelevalve alla välismaine laenuandja kuulub
See on esimene küsimus ja sellest sõltub kõik ülejäänu. Euroopa Liidus tegutsev krediidiandja allub oma asukohariigi järelevalvele ja võib teatud tingimustel teenust piiriüleselt pakkuda. Eesti Finantsinspektsioon sellist ettevõtet ei litsentsi ega järelevalve — see tähendab, et kaebusega tuleb pöörduda teise riigi asutuse poole, teises keeles ja teise menetluskorra järgi.
Mis kaotsi läheb
Osa kaitsest on Euroopa Liidus ühtlustatud: 14-päevane taganemisõigus ja õigus ennetähtaegselt tagasi maksta tulenevad tarbijakrediidi direktiivist ja kehtivad kogu liidus. Kohalikud lisanõuded ei kehti. Näiteks reklaamiseaduse § 29 nõue esitada KKM ja tüüpiline näide on Eesti norm — välismaine pakkuja järgib oma riigi reegleid, mis võivad olla leebemad.
Praktilised takistused
Isikutuvastus on tavaliselt esimene sein: Eesti ID-kaart, Mobiil-ID ja Smart-ID ei ole välismaisele süsteemile alati loetavad. Teine on väljamakse ja tagasimaksed: valuutavahetus ja välismakse tasud söövad ära intressivahe, mille pärast välismaale mindi. Kolmas on maksehäirete andmete liikumine — teie Eesti krediidiajalugu ei pruugi seal nähtav olla, mis tundub eeliseks, kuid tähendab tavaliselt konservatiivsemat otsust ja kõrgemat hinda.
Millal välismaine laen on siiski põhjendatud
Kaks olukorda. Esiteks — kui te elate ja töötate teises riigis ning sissetulek laekub sealsele kontole; siis on kohalik laenuandja loomulik valik ja Eesti oma pigem keeruline. Teiseks — kui tegemist on suure ja spetsiifilise rahastusvajadusega, mida Eesti turg ei kata. Tavalise tarbimiskrediidi puhul ei ole välismaal midagi, mida siin ei ole: summad, perioodid ja KKM-i vahemikud on kõrvutatavad laenuvõrdluses.
Enne kui üldse välismaale vaadata, tasub kontrollida, kas keeldumise põhjus on kõrvaldatav. Enamasti on põhjuseks kohustuste koormus, mitte turu puudumine — ja siis vabastab refinantseerimine rohkem eelarveruumi kui uus laen mistahes riigis. Kuumakse saab läbi arvutada kalkulaatoriga, ja Eestis tegevusluba omavate ettevõtete nimekiri koos tingimustega on pakkujate lehel.
Ja üks hoiatusmärk, mis kehtib eranditult: kui välismaine „laenuandja" küsib enne laenu väljastamist ettemaksu — vormistustasu, kindlustust või „tagatisdeposiiti" —, ei ole tegemist laenuga. Litsentsitud krediidiandja ei nõua kunagi raha enne lepingu sõlmimist ja väljamakset.
